ka seljaaju kahjustus
Laceratio medullae spinalis (ld.k)
Spinal cord injury (ingl.k)

Seletus
Seljaaju kahjustus, mille tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool.

Ülevaade
Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma (kuulivigastus, autoõnnetus) või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song).
Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet.

Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib siiski seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse “kõrgusest” ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud.

Seljaaju kahjustused võib jagada kahte rühma: täielikud ja mittetäielikud. Neist esimene tähendab, et kahjustuskohast allpool puudub igasugune seljaajust lähtuv funktsioon (liigutused, põie- ja soolekontroll, tundlikkus). Teisel juhul võib osa funktsioonist olla säilinud.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomite tekke kiirus ning iseloom sõltuvad sellest, kas on tegemist ägeda traumaga (liiklusavarii) või järk-järgult kujuneva haigusega (lastehalvatus). Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus.

Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole.
Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust.

Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades.
Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks šokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas.

Osalise kahjustuse puhul on eelpool nimetatud sümptomid esindatud erinevas mahus ning sõltuvad otseselt kahjustuse “kõrgusest”.  Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda kvadripleegiaks (quadriplegia-ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju traumat.
Lisauuringutena tehakse röntgenuuring, kompuutertomograafia ja/või ultraheliuuring.

Ravivõimalused

Seljaaju trauma kahtlusel tuleb inimest käsitleda erilise ettevaatusega.
Transpordil ei tohi liigutada kaela, kõik liigutused peavad olema rahulikud ning transport tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk “kaelakrae”).
Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid – südametegevus ja hingamine.
Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni (prednisoloon), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest.
Kuna seljaaju traumaga inimene ei saa ennast tavaliselt liigutada, siis on eriti tähtis pidev asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku.
Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne).

Prognoos

Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam.
Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane.
Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on voodihaiged ning vajavad pidevat abi.
Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt.
Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma “kõrgus” ja raskus ning kaasuvad haigused.
Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi.

Ennetamine

Seljaaju traumade ennetamine hõlmab kõrget liikluskultuuri ning muude traumade vältimist. Suur osa (ca 36%) seljaaju traumadest on seotud liiklusõnnetustega, mistõttu nende vältimine on parim viis ennetada seljaaju kahjustust kui eluaegset invaliidsust.

[Allikas: Inimene.ee]