Abivahendid

Tehnilise väikeabivahendi määrab perearst või mõni teine raviarst. Keerulisema tehnilise abivahendi ning üle 20 000 krooni maksva proteesi määrab eriarst või rehabilitatsiooniasutus.

Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud abivahend.
20 000 krooni ja enam maksvad proteesid kompenseeritakse lastele ja tööealistele isikutele rehabilitatsiooniplaani ning vanaduspensionäridele eriarsti tõendi, või mõnikord ka maakondliku ekspertkomisjoni nõudmisel, rehabilitatsiooniplaani alusel.
Eritellimusel või masstoodanguna valmistatud tehnilisi abivahendeid saavad soodustingimustel osta, laenutada või taotleda teenuste kompenseerimist lapsevanemad või eestkostja lapsele, tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30%) või on määratud puude raskusaste. Samuti vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut ja insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks. Masstoodanguna valminud abivahendeid kohandatakse vajadusel kindlale isikule.
Esmakordne taotlemine
Kui inimene taotleb abivahendi kompensatsiooni esmakordselt, siis tuleb tal pöörduda elukohajärgsesse maavalitsusse (Tallinnas linnaosavalitsusse), et saada abivahendi kaart. Mõnes maakonnas väljastab kaardi valla või linnavalitsuse sotsiaaltöötaja, teavet selle kohta annab maavalitsus. Peale elukoha muutust tuleb kaardi ümberregistreerimiseks pöörduda uude elukohajärgsesse maavalitsusse. Korduvalt määratud väikeabivahendite kompenseerimise taotlemiseks pöördub taotleja otse abivahendeid väljastavasse ettevõttesse.
Kaardi kätte saanud patsiendil tuleb pöörduda abivahendeid väljastavasse ettevõttesse. Peale omaosaluse tasumist müüb, laenutab või valmistab ettevõte talle abivahendi ning teeb kaardile ka vastava kande. Ettevõte kooskõlastab taotluse enne abivahendi müüki või laenutamist maavalitsusega. Tehnilisi abivahendeid soodustingimustel müüvad ja laenutavad ettevõtted, peavad kliendile tagama abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.
Millised dokumendid tuleb esitada?
Keerulisema tehnilise abivahendi soodustingimusel ostmiseks või laenutamiseks tuleb maavalitsusele esitada vabas vormis taotlus (kohalikule ekspertkomisjonile), isikliku abivahendi kaart, eriarstitõend või rehabilitatsiooniplaan vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud vormile ning hinnapakkumised.
Samad dokumendid tuleb maavalitsusele esitada ka juhul kui taotleja vajab ühte või mitut abivahendit kogumaksumusega alates 20 000 kroonist. Summa sisaldab abivahendi maksumust koos kasutus- ja hooldusõpetusega. Samuti siis, kui taotleja vajab uut abivahendit enne eelmise kasutusaja möödumist või abivahendit, mida ei ole abivahendite loeteludes.
Taotluse rahuldamise üle otsustab maavalitsuse juures tegutsev ekspertkomisjon, mis koosneb vähemalt viiest erialaspetsialistist ning puuetega inimeste organisatsioonide esindajaist.
Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse nii riigieelarvest kui valla- või linnaeelarvetest, ka abivahendit taotleval isikul endal tuleb tasumises osaleda.
Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks erinevad proteesid ja ortoosid, kuuldeaparaadid,   ratastoolid, inkontinentsitooted, samuti ka vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja valgustid.
Meditsiinilised abivahendid
Meditsiinilise abivahendi määrab eriarst. Kui arst määrab selle esmakordselt, siis annab ta saatekirja, mis on müüjale esmaproteesi, ortoosi ja põletushaige surveriide korral tõestuseks abivahendi vajaduse kohta. Pärast glükomeetri testiribade, stoomihooldusvahendite või kontaktläätsede esmakordset määramist väljastab haigekassa kindlustatud isikule meditsiinilise abivahendi kaardi. Sinna kannab abivahendi müüja kindlustatud isikule abivahendi väljastamise andmed.
Meditsiiniliste abivahendite loetellu kuuluvad glükomeetrite testribad, stoomihooldusvahendid, esmased proteesid, ortoosid, ravikontaktläätsed, põletushaigete surveriided.
Abivahendi ostmisel, rentimisel või nendega seotud teenuste eest tasumisel võivad saada riigi toetust lapsed kuni 16 aasta vanuseni, õppimise korral kuni 18 aasta vanuseni.
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused võimaldavad õppida ka nendel lastel, kes seni oma puuete tõttu on koolielust kõrvale jäänud. Raskema puudega lapsed ei ole sageli suutelised kasutama standardset arvutit, vaid vajavad erilisi lisavahendeid (vastavalt puude iseloomule on erinevaid lisaseadmeid – klaviatuuriraam, mängukang, pedaal, mis on sobiv töötamiseks jalaga, kontseptuaal-, e. mõisteklaviatuur, kontaktkuvar, e puutekuvar, punktkirja monitor jms.).
Arvutite abivahendeid ja õppeprogramme toodetakse pidevalt juurde.